Magistritöö seminar I

Minu magistritöö teema leidmine ja kavandi koostamine on osutunud väga keeruliseks teekonnaks.  Aga nüüd tundub, et olen jõudnud teeotsale, mis mulle meeldib ja leidnud inimese juhendama, kes mind pidevalt on inspireerinud. Siin on selle idee esialgne kavandike.

Teema: Digitaalse õppevahendi  mõju esmaabi õppimisel põhikooli 5. ja 6. klassis.

Arendusuuring- õpistsenaariumi loomine

Tervise Arengu Instituudi andmete alusel hukkus 2015. aastal   õnnetusjuhtumite, traumade ja mürgistuste tõttu 895 inimest, neist naisi 208 ja mehi 687 (Tervise Arengu Instituudi koduleht).   Kliinilise surma korral  ei ole õnnetusjuhtumisse sattunud inimese  seisukord lootusetu 3-5 minuti jooksul, kuid juhul kui abi on kiire ja pädev.  Äkksurma esimestel minutitel  tehtud esmased elustamisvõtted ja sellele järgnevad spetsiaalsed ravivõtted võivad suurendada ellujäämise tõenäosust kuni 60% (Kiirabi ravijuhend).

Kiirabi saabumine õnnetuspaika võtab aga aega, kuna sisaldab järgnevaid etappe: kannatanu märkamine, olukorraga tutvumine ja õnnetuse hindamine, 112 helistamine ja kiirabi saabumine. Inimeste ellujäämine sõltub kannatanu kõrval olevate inimeste tegutsemisest. Seega on oluliseks suurendada inimeste teadmisi ja oskusi esmaabi andmisel.  Kuna lapsed ja noorukid on sageli omapäi tegutsemas ja nende tegutsemise valikud ei ole sageli  õiged, siis satuvad nad pahatihti õnnetustesse. Laste ja noorukite pidev ja kvaliteetne koolitamine esmaabi valdkonnas kasvatab inimesi, kes suudavad tulevikus järjest paremini kaasa aidata, et õnnetusjuhtumite tagajärjel oleks surmade arv  Eestis väiksem.

Minu magistritöö puhul on tegemist arendusuuringuga ADDIE mudelile tuginedes.  Uuringu rakenduslikuks tulemuseks  on  digitaalne õppevahend (õpistsenaarium), mida võimalik kasutada esmaabi õppimiseks 5- 6 klassiga.

Õpistsenaarium kujutab endast etappide jada, mille raames õppijad täidavad ülesandeid ja mängivad mingit konkreetset rolli ning saavutavad uusi teadmisi (D.K. Scheider ja teised, 2003).

IKT lahenduste kaasamine õpistsenaariumi loomisel ja kasutamisel võimaldab õpilastel  õppida iseseisvalt ja teadmiste suurenemine ei ole piiratud inimressursi piiratusega (pädeva juhendaja olemasolu).

Õpistsenaariumi sihtrühmaks on  põhikooli 5. ja 6 klassi õpilased.

Enne ja peale õpistsenaariumi kasutamist mõõdan õpilaste teadmisi  ja selle kaudu saan teha järeldused, millised muutused olid  õpilaste teadmistes esmaabi andmise valdkonnas.   Kasutaja tagasiside annab lisaks olulise teadmise materjali sobivusest ning toob nähtavale probleemsed  kohad õpistsenaariumis, mida on vaja kasutajatest lähtuvalt kohendada.

Magistritöö eesmärk:  Välja töötada kasutatav õpistsenaarium esmaabi õpetamiseks.

Uurimisülesanneteks on:

  1. Kirjandusega tutvumine ja prototüübi loomine.
  2. Õpistsenaariumi koostamine.
  3. Õpistsenaariumi testimine valimiga ja empiiriliste andmete kogumine, analüüs.
  4. Paranduste sisseviimine õpistsenaariumisse.

Magistritöö peatükkide jaotus:

  1. Õpistsenaariumi defineerimine ja kasutusvõimaluste ülevaade ning koostamise põhimõtted kirjanduse baasil.
  2. Ülevaade  Esmaabi õpistsenaariumi koostamisest, lähteandmete esitamine, meetodite kirjeldamine- ülevaade õpistsenaariumi disainiprotsessist.
  3. Valimi kirjeldus ja õpilaste teadmiste   muutumise analüüs õpistsenaariumi kasutamisel.
  4. Õpistsenaariumi parandusettepanekud ja uuenduste sisseviimisega kaasnenud muudatuste kirjeldamine.
  5. Kokkuvõte ja järeldused
  6. Lisasse läheb õpistsenaarium.

 

 

Kasutatud allikad:

Daniel K. Schneider,  Paraskevi Synteta, Catherine Frété, Fabien Girardin, Stéphane Morand (2003) Conception and implementation of rich pedagogical scenarios through collaborative portal sites: clear focus and fuzzy edges.

Loetud  aadressil https://pdfs.semanticscholar.org/ad97/19118fead48244a0630aa5905d2123b94a85.pdf

 Kiirabi ravijuhend

 Loetud aadressilt http://www.ravijuhend.ee/juhendid/ravijuhendid/79/Kiirabi-ravijuhend

Tervise Arengu Instituudi koduleht  (21.06.2016)  Surmade arv mullu vähenes

 Loetud aadressil http://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/3952-surmade-arv-mullu-vahenes

Advertisements
Posted in Magistritöö seminar I | Leave a comment

Õppematerjali koostamine

Bioloogia õpetamine on vahel keeruline, enamus koolitööst toimub ajal, kui loodus on puhkeseisundis.  Tänapäevased IKT vahendid annavad võimaluse elustada looduse rikkaliku elu klassiruumis natuke rohkem kui õpiku lehekülgedel kirjutatud.

Soovides leida/koostada   bioloogia tundi silmaringi laiendavaid ja huvitavaid materjale, sai koostatud järgnev õpiobjektide kogum http://putukad.weebly.com/

Video ja audiomaterjal põhineb ERR ja Youtube videotel, millest ühe tegin ka ise. Lisaks on 3 quizizzes tehtud testi ja learning appi ülesanded ning paar teist harjutust.

Tulevikus soovin kokku koguda ja juurde teha erinevaid harjutusi kogu  selgrootute teema kohta 8. klassi bioloogias.   Õppematerjali koostamisel pean silmas eelkõige seda, et tegevuse läbiviimiseks ei oleks vaja keerulist ja kallist tehnikat, mis enamuses koolides puudub.  Õpetaja arvutile ja projektorile on piisavaks lisaks õpilase enda nutitelefon.

Kodutöö juhend https://digioppevara.wordpress.com/2017/03/19/oppematerjali-koostamise-ruhmatood-2017/

Posted in Digitaalne õppevara. IFI7207.DT, Uued digivahendid | Leave a comment

Digitaalne õppevara nutiseadmetele

Olen pikaajaline Kahooti ja Plickersi kasutaja ning arvasin, et teen ka oma kodutöö neist kahest programmist kui mitte õpilased poleks mulle ise tutvustanud uut keskkonda.  Uurimisel selgus, et uus viktoriini tegemise keskkond pakub rohkem võimalusi kui Kahoot või Plickers.  Plickers on üldiselt minu arvates jäik ja kohmakas, aga aitab välja siis, kui lastel ja koolil ei ole piisavalt nutiseadmeid.

Uueks avastuseks on Quizizz. https://quizizz.com/

1
Vahendi kirjeldus jätab positiivse mulje. See on tasuta, võimaldab õpetajal andmeid koguda õpilaste kohta ning tegevust saab teha klassiruumis kui ka kodutööna. Lisaks pakutakse mängulisi elemente nagu avatar või lõbusad pildid, muusika.

Toksisin otsingu aknasse sisse sõna loodus ja sain mitu eestikeelset looduse teemalist viktoriini. Kuna olen Kahooti kasutanud, siis sobiva viktoriini leidmine, küsimuste ülevaatamine ja mängu käivitamine ei osutunud keeruliseks. Kõik käib üsna Kahootile sarnaselt. Ning isegi ilma Kahooti kogemuseta peaks saama üsna lihtsalt pealkirjade järgi aru, mida teha.

Õpilased (7-9kl)  saavad hästi hakkama tehnoloogiaga. Nii Kahooti kui ka Quizizze puhul ei ole olnud probleeme, et õpilasel jääks osalemata arusaamatuse tõttu, samuti ei kulu kaua aega seletamiseks, kuidas osalema peab. Viktoriini toimimine on lihtne ja lapsed tegutsevad intuitiivselt. Viktoriini lehele jõudmisel tuleb sisestada mängu kood, mille järgi sisestatakse enda nimi ja mäng algab, see on sarnane mõlema viktoriiini keskkonna  puhul.

Quizizze eelis Kahooti ees on see, et iga osaleja saab viktoriini näha vaid oma vahendist ja tahvli peale ei kuvata midagi. Iga õpilane töötab omas tempos ja vastamine ning viktoriinis edasi liikumine  ei ole sõltuv teistest. See on paljude õpilaste jaoks vähem stressi põhjustav.

Quizzizes  saab panna peale küsimuste ja vastuste segaja, seega on õpilastel üksteise pealt mahavaatamine raskem.  Õpetaja kontrolli all on  lisavõimalused nagu tausta muusika ja naljakad meemed, mis on soovi korral  võimalik välja lülitada.  

Mõlemad keskkonnad teevad kokkuvõtte peale viktoriini lõppemist, kus saab näha õpilaste tulemusi.  Avastasin midagi uut-  kahoot säilitab kõik kokkuvõtted My Results alla. Aga need on nähtavad ainult  exceli tabelina kui oled alla laadinud.

Quizizz on My Reportside all viktoriinide kokkuvõtted, mida saab alla laadida. Lisaks saab kokkuvõtteid ka keskkonnas endas vaadata, ümber nimetada ja kustutada, seda kõike Kahootis teha ei saa.

Viktoriini loomine on sama lihtne Quizizz nagu Kahootis ja  mõlemas saab panna töö avalikuks või privaatseks. Keemiaõpetaja hing hakkas helisema -Kahooti on tekkinud ala- ja ülaindeksite võimalused. Vaata, mida kõike ei pane programmi arendamisel tähele kui lased viktoriine õpilastel koostada. Quizziz on samuti üla – ja alaindeksite võimalused ja rida kõikvõimalikke sümboleid.  Lisaks saab sealses keskkonnas ka otsida juba teiste  tehtud küsimusi, et neid oma viktoriini lisada.  Katsetasin ja väga lihtne on teistest viktoriinidest endale sobiv välja valida ning oma viktoriin koostada. 5 minutiga sain neljast viktoriinist endale sobivad 21 küsimust leitud ja oma viktoriin koostatud. Kahootis sellist võimalust ei ole. Kõik küsimused tuleb ise sisestada.

Mulle meeldib väga, et Quizizze käivitamise järel saavad lapsed sellega tegutsema asuda ja mina saan sellel ajal näiteks kiiresti ekooli ära teha. Quizizze puhul ei pea midagi ekraanile näitama, programm lihtsalt töötab ühes browseri aknas ja teises aknas on võimalik õpetajal mingit tööd teha. Lisaks saan ma vaadata, kus õpilane oma järjega on, palju tal õigesti või valesti on läinud.

 Probleemiks selliste vahendite kasutamisel on see, et on õpilasi, kel pole piiramatu kiire internetiga mobiiltelefone. Hea oleks, kui koolil oleks vähemalt paar nutiseadet, mida saaks kombineerituna VOSK-ga kasutada.

Kahoot ja Quizizz on mõlemad head keskkonnad kasutamiseks, kus õpilaste faktiteadmisi kontrollida.   Hetkel olen aga Quizizzest rohkem sisse võetud: õpilastel oma tempos töötamine, klassis ei tekki niipalju lärmi, mina õpetajana ei pea toksima nuppu järgmine, viktoriini ajal saab jälgida õpilaste edasiminekut, küsimusi saab juba tehtud viktoriinidest enda omasse lihtsalt lisada, raportid on samas keskkonnas vaadeldavad ning ei vaja alla laadimist.

Lisaks olen saanud Quizizzt  rakendada ka järelvastamises. Kuna samal ajal tuleb palju õpilasi korraga järgi vastama ja nad peavad üksteise järgi ootama, siis Quizizzi keskkonnas saan käivitada õpilasele viktoriini ja ise samal ajal teist õpilast suuliselt küsida. Kahootiga ei oleks selline lahendus võimalik.  

Miinuseks on see, et see keskkond on sobiv ainult lühikeste valikvastustega  faktiteadmiste kontrolliks. Positiivne aga see, et mina ei pea töid kontrollima ja õpilased saavad kohe oma tulemuse teada.

Kodutöö juhend on leitav https://digioppevara.wordpress.com/2017/03/24/neljas-teema-digitaalne-oppevara-nutiseadmetele/

Posted in Digitaalne õppevara. IFI7207.DT, Uued digivahendid | Leave a comment

Veeb 2.0 vahendid digitaalse õppevara koostamiseks

Link kodutööle  https://digioppevara.wordpress.com/2017/03/07/kolmas-teema-veeb-2-0-vahendid-digitaalse-oppevara-koostamiseks/

Õppejõud andis kodutööks suhteliselt vabad käed, seega lähtusin tema soovitusest teha kursusekaaslaste jaoks õpetlik ajaveebi postitus. Valisin Youtube teema. Youtube pole ammu enam lihtne videote jagamise keskkond. Viimaste aastatega on see muutunud põhivoolu kultuuri osaks. Järjest rohkem noori tarbib youtube meelelahtuseks ja ka õppimiseks. Youtube annab suurepärase võimaluse enda väljendamiseks ja  sissetuleku teenimiseks. Inimesed, kel on oma kanal ja suurearvuline regulaarne vaatajaskond ning iganädalased video postitused, teenivad oma sissetuleku youtubest.  Selleks, et teenida tulu, tuleb liituda youtube partnerprogrammiga. Oluline on kanali tellijate ja videote vaatamiste üldarv,siis saab reklaami müügi pealt teenida  (monetiseerimine) aga see ei ole ainuke võimalik sissetuleku võimalus. Teenimiseks on ka teisi võimalusi, näiteks Patreon süsteem (https://www.patreon.com/), kus kanali tellijad saavad oma lemmik youtuberit igakuiselt rahaliselt toetada, et nn. artist saaks videosid edasi teha ja ei peaks palgatööle minema.  Järgmine võimalus on sponsorlepingud  firmadega. Nt omades suure kasutajaskonnaga (6 kohaline tellijate arv) reisikanalit on võimalik matka/reisitooteid oma videotes promoda ja selle eest tootjalt tasu saada.   Youtube partnerprogrammiga liitunutel on mitmeid eeliseid. Näiteks on neil erinevad tasuta tööriistad ja rakendused, mis õpetavad kuidas ja millist sisu oma kanalile toota ning kuidas oma auditooriumi kasvatada. Lisaks on neil parem statistika ülevaade oma kanalist.

Kindlasti on Eesti õpetaja jaoks liiga roosa unistus  loota, et ta jõuaks selliste  vaataja numbriteni, et ta reaalselt saaks youtubest tulu teenima hakata. Lisaks on utoopiline mõelda, et täiskoormusel töötav õpetaja suudaks  kvaliteetset õppevideot iga nädal toota. See on  ilmselt ka põhjus, miks eesti keelseid hea sisuga õppevideotele suunatud kanaleid youtubes nii vähe on. Üheks positiivseks leiuks on kanal “Ajalugu Oskariga” https://www.youtube.com/channel/UC76Amg293P5-NOFH016z9Bw/videos  Aga ka seal on 2 kuuga ainult 5 videot ülesse laetud.  

Olen teise põlvakonna filmiamatöör ja sain filmi tegemise pisiku oma isalt. Nüüdseks olen hobiga tegelenud pikalt ja ka noorte juhendamisega rinda pistnud. Noortega olen teinud nii mängufilme kui ka õppefilme. Youtube suur populaarsus ja tehnika kättesaadavus annab suurepärase võimaluse intgreerida meediasisu loomist oma õppeaines. Loodetavasti on teil järgnevatest mõtetest kasu, kui oma noortega youtube meediasisu toodate.
1. Selgelt tuleb määratleda video eesmärk. Tihtipeale tahetakse kaamera kätte võtta ja filmima hakata, aga hea filmi eelduseks on korralik ettevalmistus.  Lasen lastel joonistada või kirjutada oma filmi sisu kavandi. Storyboard on liiga keeruline konseptsioon algajatele. Sobib kui lastele öelda: ”Joonistage oma film koomiksina”. Neile, kes joonistada ei taha võivad oma sisu tekstiliselt kirjutada.  Oluline on, et lapsed mõtestavad oma projekti läbi ja õpetaja arutab lastega kõik aspektid üle, et lastel filmima hakkamisel oleks selge ettekujutus, mida nad teevad.

Kel tekkis storyboardide kohta huvi, siis lisan paar linki, kust edasi uudistada. https://resources.goanimate.com/what-is-a-storyboard-and-why-do-you-need-one/

http://www.storyboardthat.com/

2. Filmi plaanid – võimalik, et see on algajate jaoks kõige keerulisem teema.  Olen täheldanud, et vahel tomib nii paremini, et lasen lastel oma esimesed filmikatsetused ära teha ja siis analüüsime, kas nähtud visuaal toetab mõtet, mida tahetakse edasi anda (nt näitad midagi, aga kaamera filmib väga kaugelt ja midagi pole aru saada. Tahad näidata inimese emotsiooni ja filmid inimest kogu pikkuses, emotsioon ei ole näost selgelt paista. Tahad vaatajale teada anda, kus tegevus toimub, aga filmid ainult tegelast lähedalt jne).Plaanide kohta leiab head näited järgnevast  materjalist  http://cect.ut.ee/tegevus/visuaalkultuur/filmim6isted.pdf

3. Vormistamine- nagu hea raamat, on ka hea film korrektselt vormistatud. Tiitrid: pealkiri, autorid, kasutatud muusika, tehtud aastal jne.

4. Monteerimine- Algajate jaoks on väga palju tasuta tarkvara. Windows Moviemaker on paljudes arvutites  juba olemas. Ei soovita kasutada kõige viimast versiooni. Tahes muutuda kasutajasõbralikumaks on nad pigem läinud kohati liiga vähe võimalusi pakkuvaks. Soovitan netist ülesse otsida vanem versioon. Algajatele üsna lihtne ja lähtub tüüpilisest monteerimisprogrammi ülesehitusest: materjali sissevõtmine, monteerimine ja filmi kokkukleepimine.

Ise kiidan ja olen rahul  Adobe Premierega, mis aga kahjuks üsna soolase hinnaga, seega olen alternatiiviks leidnud üsna palju võimalusi pakkuva avatud koodiga Kdenlive programmi. Olen töötanud siiani Linuxil sellega, nüüdseks on valmis ka esimene test verisoon windowsile. https://kdenlive.org/download/  Soovitan programmi, aga tuleb valmis olla pikemaks õppimiseks kui Movie Makeriga, samas võimalusi kordades rohkem. Mac inimestele hea aga tasuline programm on Final Cut. 

5. Kaameras monteerimine- Sageli algajaid hirmutab monteerimise protsess. Aga sellest võib ka mööda hiilida. Nimelt filmitakse kogu video sisu järjest. Tänapäeva mobiilides olev programm võimaldab kasutada ka pausi ja ei lõika kõiki lõike eraldi juppideks. Üks laps on filmija ja teised grupiliikmed esitavad järjest filmisisu nii nagu see peab filmis jooksma, lõpu ja algustiitreid saab näidata nii, et tekst kirjutatakse paberile või tahvlile. Positiivne on see, et video on kohe valmis ja ei vaja järeltöötlust aga kui midagi sassi läheb, tuleb otsast alustada.

Kasutasin seda sel aastal seitsmenda klassiga 1 -2 minutiliste õppefilmide tegemisel,  kuna mul ei olnud aega, et neile peale tunde monteerimist õpetada. Lastele väga meeldis õppefilmi tegemine ja järgmine kord küsiti luba, kas nad võivad ka arvutis monteerida (taheti lisada helisid ja tiitreid juba arvutis). Lapsed leidsid ise tutorialid või vanemad vennad/õed, kes neid monteerimisel juhendasid ja mõni grupp tegi ka väga hea õppefilmi kaameras monteerimise tehnikaga.

6. Youtube laadimine- see on keeruline teema. Õppefilmid on kohustuslik grupitöö, seega ei ole ma neid  ise youtube riputanud. Ennetan probleemi, et keegi võiks mind kohtusse kaevata. Kahjuks puuduvad mul piisavad pädevused või siis aeg, et läbi närida juriidilisest puntrast, et saada selgeks, kas sellist tööd võib õpetaja ülesse panna või peab vanemate luba küsima. Autoriõigused pluss isikuandme kaitse jne. … Keeruline.  Lastele olen öeldnud, et grupitööd youtube ülesse pannes on vaja kõigi grupiliikmete nõusolekut. Ise hoian õpilaste tehtud töid kõvakettal ja kasutan  näidisvahendina õppetöö mitmekesistamiseks. Mõnigal juhul on õppefilm nii õnnestunud, et ei pea antud lõigukest enam ise seletama ja piisab kui lapsed vaatavad filmi ja loevad juurde. 

 

 

Kui ma mõtlesin, millist uut asja ma seoses selle kodutööga  katsetan, siis sattus pilk materjalide lugemisel Wikipediale. Pole kunagi mõelnud, et tegelikult saaks seda ka põhikooli õpilastega õppetöös kasutada.

Uurimisel leidsin, et vabatahtlikud saavad kaasa lüüa väga erinevates valdkondades, et vikipedia entsoklüpeedia ja sellega seotud tegevused paremaks muutuksid.

Hakkasin uurima ja ideid genereerima,  milliseid võimalusi ja ülesandeid saaks rakendada Vikipedia entsoklüpeediat enda kooli õppekavadesse integreerides.

  • keelõpe- artiklite tõlkimine ja teksti toimetus;
  • loovtöö- kodukoha ajaloo, kultuuriloo, looduse uurimine ja artiklite koostamine;
  • kunstiõpetus- kuulsate või tähtsate objektide pildistamine;
  • erinevad õppeained- tunniga seotud materjalide eesti keelsete artiklite kirjutamine.

 

Konto saab endale teha järgneval lingil  https://en.m.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Why_create_an_account

Väga hea on õpetus, kuidas luua oma esimene artikkel

https://en.m.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Your_first_article

Lugedes materjale veendusin, et juhendites on väga hea ülevaade, mis aitab selleni, et sinust saaks hea kaastööline ning samas on ka vihjed, kuidas soovi korral oma privaatsust kaitsta. Osa juhendeid on isegi eestikeelsed, kuid parema ülevaate saamiseks peab olema sinasõber inglise keelega. Miinuseks võib tuua selle, et infot on väga palju ja kohati on sisus orjenteerumine keeruline.

https://youtu.be/eaADQTeZRCY Lõbus video lõpetuseks professor Wikipediast.

 

 

Posted in Digitaalne õppevara. IFI7207.DT, Tähelepanekud elust | 1 Comment

Sisupaketi koostamine õpihaldussüsteemile.

Kodutöö juhend on  leitav  https://digioppevara.wordpress.com/2017/02/24/teine-teema-sisupakettide-koostamise-vahendid/

Antud kodutöö kujunes väga huvitavaks. Naabrid muidugi ei pruugi nõustuda enam, et nende seina taga normaalne inimene elab. Sel nädal  ilmselt mitmeid kordi said nad kuulda  öiseid oigamisi, kui ma järjekordse infohtehnoloogilise tõrke taha sattusin. Aga mulle meeldis, et kodutööd tehes ma kohe tundsin, kuidas ajurakkude vahele uued seosed tekkisid. Füüsiliselt oli tunda kuidas tarkus senitmeetirte võrras laienes peas.

Sisupaketi koostamiseks valisin ma Xerte online toolkiti. Peale tutvustavat õppevideot sain ma üsna lihtsalt kohe tegutsema asuda. http://htk.tlu.ee/xerte34/modules/xerte/training/toolkits.htm Minu arvates on keskkond üsna intuitiivne. Mulle meeldib, et seal saab luua teksti, lisada videosid ja pilte, on valikvastustega test, paar mänguvõimalust ja terve rida muid ülesande tüüpe. Võibolla olid mõned selgitused natuke kohmakad, et nende sisu mõista. Aga järgi proovides sai kohe aru, kuidas ülesanne toimib ja kuidas seda toimetada on vaja. Ainuke, mida ma sealt ülesse ei leidnud (kuid otsisin) oli testi variant ilma valikvastusteta.  Mulle meeldis Xerte ülesehitus. Õppeteema sai jagad tükkideks ja eritüüpi ülesannete lineaarse reana järjestada. Jäi mulje, et õppesisu sinna tootes on hea ja selge ülevaade.Miinuseks see, ainult valikvastustega test või siis ma ei leidnud avatud küsimustega testi lihtsalt seal üles.

Mulle meeldib see idee, et ma saan asju ühest keskkonnast teise trantsportida ja ka tuleviku tarvis sisupaketi faile salvestada. Ma pole varem ühtegi sellist  tarkvara kasutanud. Õpiobjekte luues olen teinud üksikosi (test või tööleht või video), mitte üksteisega seotud tekstide, selgituste, harjutuste ja ülesannete jada. Sisupaketi koostasin hetkel keemias pooleli oleva teema kohta, lootusega seda hiljem ka enda aines rakendada. Kuna mõte hakkas loominguliselt kohe tegutsema, siis katsetasin ka ekraanisalvestuse tarkvara, et teha oma sisupaketile mõned õppevideod sellistel põnevatel teemadel nagu indeksi arvutamine või oksüdatsiooni astme leidmine. Loomulikult päädis minu 2 tunni tööd 0 video valmimine, kuigi katsetada sain kõvasti.  Kasutasin esmakordselt sellist tarkvara ja sain kõikvõimalikud mänguasjad tegevusse kaasata (lisaks arvutile mikrofon ja graafikalaud). Aga esimese katsetuse tulemusena allalaetud programmi siiski kustutasin ja katsetan järgmist.  

Probleemid tekkisid mul Xerte keskkonnas loodud SCORMI paketi trantsportimisel Moodle keskkonda. Sain tigedaks, kuna tegin kõik video järgi aga mul ei toiminud. Fustratsioon….…. õnneks on külmikus jäätist. Mugin ja kuulan muusikat. Moodle plõksib….  meilboksi kõll, saabunud on õppejõu vastus mu probleemi kurtmisele. Kell on südaööle üsna lähedal. Mõistan, et õpetaja elu ei ole kergem ka ülikoolis. Tõelise eestlasena saan sellest, et teistel on ka raske lohutust ja lähen õnnelikuna magama. Homme on  uus päev, kus on võimalik areneda.

Fustratsioon ja kitsikus teevad leidlikuks. Kuna ma ei saanud oma scormiga moodles mängida (aru ka ei saanud, milles põhjus), siis suunasin ma on energia Hitsa avarustesse ja tutvusin sealsete materjalidega  moodle kohta. Leidsin põneva juhendmaterjali, mis mul ilmselt mõned üksikud moodle jupid terviklikuks seoseks peas liimis.  http://files.voog.com/0000/0034/3577/files/juhendi_fail.pdf

Tegin endale selgeks, kellel mis õigused (administraator, õpetaja ja õppur) ning tellisin endale katsetamiseks Hitsalt kursuse. 9 klass oli rõõmsalt nõus katsejänestena ennast proovile panema. Jätkuvale probleemile, et arvutiklassi arvutid ei võimalda youtube videote vaatamist leidis mu aju ka lahenduse. Idee- ühendan arvutiklassi kolapargi VOSK ideega. Lugemisharjutusi, teste, mänge ja muid ülesandeid  saavad õpilased  teha kooli arvutist, kuid videosid vaadata oma mobiilist.  Kui videolink panna lugemisteksti alla QR koodiga, siis saab õpilane sellele lingile ligi ja oma mobiilis lihtsalt avada, ning ei pea url aadressi sisse toksima.

Ilmselt ka universum töötab kaasa minu isiklikule arengule sel nädalal ja nii ma sattusin päeva lõpus bussis sõitma oma endise õpilasega (hetkel Reaalkooli gümnasist), kes minu huvi peale rõõmsalt analüüsis enda kogemusi kooli   digiõppevahenditest õpilase vaatenurgast. Sain võrratult hea analüüsi erinevate õpetajate kursuste ülesehitusest ja mis asjad õpilastele toimivad ja meeldivad. Oli väga arendav bussisõit.

Kuna ma ei saanud oma scormiga mängida moodles, siis jäid mul segaseks mõningad asjad, millele loodan vastust saada loengus.

  1. Kas ma pean soovitud kujunduse tegema Xertes ja moodles ta ainult mängib. Või on seda tehtut  ja scormiga imporditud kraami ka hiljem moodles toimetada võimalik.  
  2. Kuidas ühildada Xertes tehtud test, et tulemused moodles oleksid kättesaadavad õpetajale?   

9.klassi moodle testimine saab toimuma 16. märtsil. Lähen oma klassiga ekskursioonile ja kavatsen asja sellisel kujul ette valmistada, et õppeala juhataja peab õpilased ainult arvutiklassi laskma. Kui asi päädib positiivse tulemusega, siis olen leidnud toimiva lahenduse,mis võimaldaks haigena rahulikult koju jääda ning ennast ravida. Õpetajatöö üks raskemaid aspekte on see, et kui haigeks jääd, siis tead, et tunnid jäävad ära või asendatakse mõne teise ainega. Selle tõttu on paljudel õpetajatel sisemine sund tulla tööle ka üsna haigena, sest pole kedagi, kes sinu töö ära teeks. Nüüd  tekkis mul visoon, kas on võimalik luua endale selline digitunni materjal, et kui haigeks jääd, siis lapsed teevad koolis iseseisvalt tööd ja mina saan rahulikult haige olla, voodis teki alla nina luristada, kakaod juua ja muumitrolle lugeda. Kavatsen katsetada ja proovida.  Kui saabub  järgmine gripihooaeg, siis olen mina nagu Timurlane: alati valmis!

Posted in Digitaalne õppevara. IFI7207.DT | Leave a comment